Rahvuste ühenduse ümarlaud otsustas „Loomepaja” festivali edasise saatuse

Aprillikuu viimasel laupäeval otsustasid Ida-Virumaa rahvusseltside ümarlaua liikmed, millisel kujul korraldatakse tänavune kultuurifestival „Loomepada”. Septembris toimub suurüritus sootuks uues hübriidformaadis – ettevalmistamisel on rahvusvaheline konverents rahvussuhete teemadel, kust ei puudu ka loome – taidlejate esinemised ja käsitöönäitused.

Ida-Virumaa rahvusorganisatsioonide ümarlaud koondab 36 rahvusseltsi juhti, esinduskogu tegutseb kultuuriministeeriumi haldusalas. Järjekordne ümarlaua koosolek toimus 30. aprillil Narvas eesti keele maja ruumides. Üle pika aja said ümarlaua liikmed reaalselt kokku, sest piirangute ajal toimusid mitmed kokkusaamised virtuaalselt.

Esmalt kõlasid ümarlaua väljasõiduistungil linnapea Katri Raigi tervitused. Siis sai sõna kutsutud külaline, europarlamendi saadik Marina Kaljurand, kelle jaoks on iga esinemine Narvas erilise tähtsusega. Nimelt on Marina esivanemad pärit just Narvast. Eurosaadik ja teenekas diplomaat rääkis oma viimasest USA külastusest, huvitavad olid meenutused tööaastatest Iisraelis ja Venemaal. Eriliselt emotsionaalne oli see vestluse osa, kus Marina Kaljurand rääkis oma aprillikuisest Ukraina külastusest. Vestlust ja vastuseid küsimustele illustreeris Kaljurand arvukate fotodega. Küsimused saalist puudutasid Venemaa konsulaarosakonna sulgemist Narvas, sanktsioonide mõju Eestile ja Euroopale ning Ida-Virumaa venekeelsete inimeste suhtlemisvõimalusi nende Venemaa sugulastega.

Ümarlaua peamiseks päevakorraküsimuseks oli aga traditsioonilise rahvuskultuuride festivali „Loomepada” edasine saatus. 22 aasta jooksul on toimunud juba 17 festivali. Osalejatele ja publikule on pakutud värvikaid kontserte, nad on saanud käsitöö-töötubades osaleda, rahvustoite degusteerida ja erinevaid näituseid külastada.

Kahjuks on tänases rahvusvahelises olukorras väliskülaliste osalemine festivalil problemaatiline, kuid eelnevatel aastatel on „Loomepaja” programmis osalenud nii Venemaa, Valgevene, Poola kui ka Ukraina kollektiive.

Tavapäraselt korraldab rahvusseltside ümarlaud ja Ida-Virumaa integratsioonikeskus igal aastal Jõhvis „Loomepaja” festivali ning Narva-Jõesuus rahvusvahelist konverentsi tolerantsuse teemadel. Sel aastal on kahe suurürituse korraldamine suure küsimuse all, sest raske on leida vajalikku rahastust.

Ümarlaua koosolekul tekitas „Loomepaja” festivali edasine saatus elavat arutelu. Hääletuse tulemusena jõuti otsusele, et sellel aastal katsetatakse uue formaadiga, milleks on konverentsi ja festivali hübriidüritus. „Formaadi muudatus ei välista, et konverentsi kõrval võiks toimuda ka rahvuskollektiivide esinemisi ja näituste väljapanekuid,” selgitas kultuuriministeeriumi nõunik Artjom Tepljuk. Ta rõhutas, et ka väga hästi toimiv ürituse formaat vajab sisulisi muutusi. „Peame tunnistama, et „Loomepaja” formaat pole aastatega eriti muutunud. Oleme kuulnud selles osas märkusi nii osalejatelt kui ka publikult,” jätkas Tepljuk.

Rahvusvaheline konverents, kus peateemaks on rahvussuhted, toimub 27. septembril Jõhvi kontserdimajas. Korraldajad lubavad põimida ettekanded ja arutelud erinevate kollektiivide esinemiste ja käsitöönäitustega.

„Nüüd on korraldajate ees tähtis ja keeruline ülesanne – leida esinejad, eksperdid, moderaator ning paneelarutelude juhid nii, et oleks arvestatud erinevate rahvusgruppide huvidega. Regiooni iga rahvusgrupp volitab hübriidkonverentsi korraldustoimkonda ühe oma esindaja. Samas peame arvestama ka meie sponsorite ootusi,” märkis ümarlaua esimees Aleksandr Dusman.

Rahalist toetust hübriidkonverentsile on lubanud Briti Nõukogu, kultuuriministeerium, Integratsiooni SA ja Jõhvi vallavalitsus.

Veel arutati ümarlaua koosolekul koostööprojekti „Piirid ja paarid” teist osa. Aleksandr Dusman selgitas Panoramale: „Tegemist on Ida-Virumaa ja Harjumaa MTÜde õppekäikude koostööprojektiga. Projekti esimene osa teostati eelmise aasta novembris, siis külastas Harjumaa Rae valla esindus Sillamäed ja Narva linna. 7.-8. mail toimus 35 Ida-Virumaa MTÜ esindaja väljasõit Rae valda. Meie gruppi kuulusid suuremas osas just ümarlaua esindajad. Meile tutvustati Jüri kirikut, Kindluse kooli, Suursoo küla, mis pälvis 2018. aastal Eesti parima küla tiitli, ning Viskla küla, mis on 2021. aasta Harjumaa parim küla.”

Maikuus on Ida-Virumaa rahvusseltside ümarlaua töökavas veel üks väljasõiduistung — 17. mail kogunetakse Lohusuu kultuurikeskusesse, kus toimub Narva käsitööühingu Club Patchwork Plus kaltsuvaipade näituse avamine.

Jana Kuiv

Autori fotod

Allikas https://virupanorama.ee/et/archives/8838

Поделиться:
image_print

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован.