Selgunud on seitsmenda „Hansenist Tammsaareni” võistulugejad

Kirjandusklassik A. H. Tammsaare loomingu võistulugemine sai alguse 2004. aastal. 2015. aastal laienes konkurss ka Ida-Virumaale. Sel aastal toodi Tammsaare looming Ida-Virumaal kuuldavale Narva kolledžis. Konkursi korraldust ja tulemusi kommenteeris nädalalehe Panorama palvel projekti „Hansenist Tammsaareni” juht Enda Trubok.

Konkursi „Hansenist Tammsaareni” Ida-Virumaa voor toimus sel aastal 18. märtsil ning osalejaid ja hindajaid võõrustas TÜ Narva kolledž. Nii nagu paljudele viimaste aastate kultuuri- või spordiüritustele andis oma pitseri pandeemia, nii juhtus ka traditsioonilise võistulugemise konkursiga „Hansenist Tammsaareni”.

Narva oli oodatud ja isegi registreerunud osalejaid palju rohkem, kui neid kohale tuli, ütles konkursi projekti juht Enda Trubok. Hindajate ette astusid noored lugejad Narva Kesklinna gümnaasiumist, Narva Vanalinna riigikoolist, Imavere põhikoolist ning Jõgevamaa Laiuse Jaan Poska põhikoolist. Kahjuks peale Narva ühtegi Ida-Virumaa kooli konkursil osalejate seas ei olnud. Tekib igati õigustatud küsimus – miks? See pole esimene näide, kus analoogiliste Eesti kultuuripärandi säilitamise ja tutvustuse üritustest jäävad Ida-Virumaa õpilased eemale. Lapsi selles süüdistada oleks väär, sest õpilast konkurssidele või muule mitteformaalsele õppele saab suunata ainult juhendaja – õpetaja.

Narva kolledžis esitasid konkursist „Hansenist Tammsaareni” osavõtjad katkendeid sellistest teada-tuntud kirjandusklassiku teostest nagu „Elu ja armastus”, „Meie rebane”, „Poiss ja liblik”, „Kärbes, prussakas ja ämblik” ning „Tõde ja õigus”. Žürii, kuhu kuulusid meelelahutaja ja ajakirjanik Samuel Golomb, kolledži kolmanda kursuse tudengid Anastassia Kozlova ja Kristina Kušnarjova, selgitasid välja esimese kolme koha võitjad, lisaks jagati mitmeid eripreemiaid.

Eriti edukad olid sellel aastal Laiuse Jaan Poska põhikooli võistulugejad. Esimese koha saavutas viienda klassi õpilane Berit Perk, teise koha kuuenda klassi õpilane Isabell Pungar ja kolmanda tulemuse saavutas seitsmenda klassi õpilane Johanna Isop, kes sai lisaks veel ka eripreemia näitlejameisterlikkuse eest. Laiuse Jaan Poska põhilooli õpilaste edu taga on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Katrin Maripuu professionaalne töö ja mitmeaastane pühendumine konkursile „Hansenist Tammsaareni”, märkis Enda Trubok.

Narva Kesklinna gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Anneli Pärnoja, kelle juhendaja on Helle Kuldsepp, pälvis eripreemia parima kirjandusliku valiku eest.

Narva Vanalinna riigikooli viienda klassi õpilane Aleksandra Gorbatkina, kelle juhendaja on Tatjana Brodneva, sai eripreemia hea eesti keele tunnetuse eest. Kaisa-Heleen Rull Imavere põhikoolist oli ainus konkursi virtuaalosaleja – tema esinemine pälvis eriauhinna virtuaalsete raskuste ületamise eest.
Võistulugemise traditsioonide jätkamiseks ja ürituste rahastamiseks on vaja kaardistada vajadusi ja teha uurimistööd. Seetõttu viivad TÜ Narva kolledži kolmanda kursuse üliõpilased Anastassia Kozlova ja Kristina Kušnarjova käesoleval õppeaastal läbi uurimistööd, kus uurivad „Hansenist Tammsaareni” võistulugemise mõju ja tõhusust noorte hulgas. Neil on kavas tulemusi juba järgmiseks õppeaastaks teadusartiklina avaldada.

Võistulugemise korraldaja Enda Trubok meenutab konkursi ajalugu: „Kirjandusklassik A. H. Tammsaare loomingu võistulugemine sai alguse 2004. aastal. Mõte tekkis sellest, et Albu vald on suurkirjaniku kodupaik ja tol hetkel puudus vabariigis üleriigiline proosalugemiskonkurss. Eestis olid tuntud Liivide luulekonkurss Alatskivil, „Koidulauliku valgel” Pärnus ning Betti Alveri võistlus Jõgeval. Proosalembesed lapsed jäid sageli kõrvale. Konkursi eesmärgiks on anda koolinoortele võimalus üksteisega proosalugemises rinda pista, populariseerida Tammsaare loomingut, tutvustada kirjaniku sünnipaika ja anda lugejaile näitlejate juhtnööre etlemisoskuse arendamiseks.”

Igal aastal osaleb keskmiselt 60–80 õpilast. Aastate jooksul on ettevõtmisest osa võtnud ligi 1500 õpilast, lisaks sadu lugemiskettides osalenuid. „Hansenist Tammsaareni” võistulugemine oli 2010. aastal korraldatud üleriigilise Eesti lugemisaasta avaüritus. Sellest ajast alates saavad Eesti kultuuriruumi lõimumise võimaluse ka väliseestlased ja eesti keelt teise keelena õppijad.
Võistulugemise korraldajad on ilmutanud kaks juubelikogumikku. Esimese, 40-leheküljelise juubelivihiku koostasid Albu põhikooli kaheksanda klassi õpilane Merilin Peterson ja emakeeleõpetaja Enda Trubok. Teise puhul aitasid projekti juhti TÜ Narva kolledži üliõpilased. Kogumikud annavad ülevaate võistulugemise ajaloost, sisaldades pildimaterjale ning kokkuvõtteid osalejatest, edukamatest võistlejatest, võistulugemise ettevalmistamiseks mõeldud HT suvekoolidest, osalejate mälestustest nii Albus kui Narvas.

„Hansenist Tammsaareni” võistulugemine kuulutati Eesti tõe ja õiguse aastal (2006/07. õppeaasta) aasta teoks, 2010. aastal pälvis „Hansenist Tammsaareni” suvekool kultuuriministeeriumi ning MISA eesti keele väärtustamise ja lõimimistegevuse valdkonna preemia, 2011. aastal sai „Hansenist Tammsaareni” töörühm „Eestimaa õpib ja tänab” auhinna. 2013. aastal esitati lugemiskett Järvamaa aasta teo nominendiks.

Tulles tagasi Ida-Virumaa juurde märgib Enda Trubok, et Tammsaare on oma küpsustunnistuse saanud Narvas, sest tal oli vaja riigikooli tunnistust. Tema aga õppis Hugo Treffneri erakoolis. Tammsaare pere oli tihedalt seotud ka Narva-Jõesuuga. Võistulugemise üheks eesmärgiks on idavirumaalastele Tammsaare loomingu kaudu eesti keelt ja kultuuri õpetada. Žürii esimeesteks on olnud näitlejad Iivi Lepik, Toomas Lõhmuste, Samuel Golomb.

„Ühel on tegemise rõõm, teisel on saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi. Päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja.” – nende kenade sõnadega lõpetab Enda Turbok, projekti „Hansenist Tammsaareni” juht vestluse ja võistulugemise tutvustuse.

Larissa Kaljurand
Autori fotod

Allikas https://virupanorama.ee/et/archives/8266

Поделиться:
image_print

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован.