Tantsime isamaa iluks ja auks, olles olemas üksteise jaoks

Peale kaheaastast koroonapiirangute aega toimus taas maakondlik rahvatantsupidu. Kohtla-Järve Wiruspordikeskuse staadion võõrustas veidi üle 500 erinevas vanuses tantsuharrastajat. Pidu kandis igati tähendusrikast ja sümboolset nimetust „Kingitus kauneim on koos olnud aeg”. Rahvatantsupeol osales 34 rühma. Nädalalehega Panorama jagasid peojärgseid emotsioone pealavastaja Marju Aul, peakorraldaja Erika Kõllo ja tantsuansambli Suveniir juht Natalja Rasskazova.

 — Kuidas mõjutas rahvatantsijaid kaheaastane koroonapaus?

Marju Aul, maakondliku rahvatantsupeo lavastaja, kahe naisrahvatantsurühma (Gevi Jõhvis ja Kiigelindu Kiiklas) juhendaja ning 2020. aasta aastapreemia omanik rahvatantsu edendamise eest: „Eks iga kollektiiv seadis proove ja esinemisi oma võimaluste ja graafiku järgi. Tantsutunde korraldati lausa virtuaalselt või vähendatud koosseisudega. Maakonna rahvatantsujuhid arutasid peo korraldust juba eelmise aasta kevadel. Kõikidel oli lootus, et piiranguteaeg saab mööda.
Piirangute ajal oli aga hea võimalus rahulikult ning põhjalikult mõelda peo kavale ja tantsude mustritele. Peokava sain paberile oktoobris-novembris. Kuigi isegi vaid kaks nädalat enne pidu parandasin veel esialgset programmi ja mõned mustrid sündisid suisa alles kaks-kolm päeva enne peaproovi.
Minu jaoks oli Kohtla-Järve rahvatantsupidu esimene kogemus, kus olin pealavastaja rollis. Osaliselt sain suure peo lavastamiskogemuse Jõgeva naisrühmade tantsupeol, kus täitsin pealavastaja abilise ülesandeid. Olen väga tänulik liigijuhtidele. Imbi Tito, Kaja Oja, Taivo Aljaste, Marju Aul, Urve Kilk, Maris Kriisa ja Helle Astok tegid suurepärase ja väga professionaalse töö.”

Natalja Rasskazova, ansambli Suveniir kunstiline juht: „Meie ansamblit puudutas koroonaaeg väga tundlikult. Mõned tantsijad vahetasid elukohta, mõned loobusid tantsutundidest ja esinemistest. Vahetult enne Kohtla-Järvele minekut haigestus lausa kolm tantsijat. Pidime ühe tantsija narvakatelt „laenama”, siis saime paaride arvu täis. Tantsumurule astusime kuus korda, lisaks osalesime veel avadefileel. Tantsujuhina arvan, et peo repertuaar ei olnud sugugi raske.”

Erika Kõllo, rahvatantsupeo peakorraldaja, IVOLi kultuuritööspetsialist, kes rahvakultuuri edendajana Ida-Virumaal pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi: „Koroonapaus tegi olukorra keerulisemaks. Inimesed ei saanud teha proove täismahus. Kõik see mõjutas meie maakonna tantsuelu. Aga kõikidel oli suur soov tantsida. Peo nimetuses märgitud soov olla koos ühises tantsuhoos leidis kinnitust. Tantsida suurel ühisel peol on sootuks muu tunne, mida ei ole tantsides ainult oma rühmaga”. ”.

— Milline on rahvatantsu hetkeolukord maakonnas, kas on põhjust muretsemiseks?

Marju Aul: „Juhendan kolme tantsurühma ja näen, et huvi on olemas. Kindlasti vaidlen vastu meedias kõlanud väitele, et Kohtla-Järvel toimunud tantsupeo päästsid naised. Sellega sooviti märkida, et segarahvatantsurühmi on meil vähe. Tõesti oli naiskollektiive teistest rohkem ja nende osalus kavas paistis silma, aga kõik osalejad andsid oma panuse.
Oli tunda, et nii tantsud kui ka vahetekstid läksid publikule hinge. Huvi rahvatantsu vastu tõestas ka arvukas publik, kes vaatamata tuulisele ilmale elas esinejatele palavalt kaasa.”

Erika Kõllo: „Rahvatants meie kultuuripärandis on lausa esimesel kohal. Meie maakonnas rahvatantsu viljelemine on alati olnud eriliselt silmapaistev. Mida ei saa kahjuks öelda koorilaulu kohta. Meil on suur mure dirigentide pärast. Korraldame just praegu algaja tantsujuhi koolitust, siit peaksime saama uusi energilisi tantsujuhte. Algaja tantsujuhikursus lõpetab 19. juunil. Arvan, et sama peaks tegema ka kooridega”.

Natalja Rasskazova: „Eks minagi olen mures Ida-Virumaa rahvatantsu tuleviku pärast. Kollektiivid lagunevad, aga see veel ei tähenda, et tantsukultuur kaob. Mul oli hea meel viimasel peol näha nõnda palju publikut. Tribüün oli publikust praktiliselt täis, paljud inimesed seisid püsti.
Me ei taha nõustuda väitega, et just naised päästsid peo, sest osales ka palju lastekollektiive, nii et saab öelda, et tantsutulevik on kindlustatud. Mureks on aga segarühmade vähesus.”

— Mis tekitas peo korraldamisel ja lavastamisel probleeme ning mis südantrõõmustas?

Natalja Rasskazova: „Eesti kevad näitas ka sellel korral oma iseloomu. Päike küll säras, aga oli parajalt külm. Ei soojendanud ka piduliste supp, mis minu kollektiivi arvates oli liiga kallis.
Ansambel Suveniir rõõmustas võimaluse üle osaleda maakondlikul peol, aga oleme kurvad, et selle aasta Jõgeva naisrühmade tantsupeole meie sõita ei saa ja jääme pealtvaatajateks.”

Marju Aul: „Üks asi on tantsida ainult koos oma rühmaga mõnel kontserdil, teine asi on olla suurel staadionil, kus oled osakene poolest tuhandest tantsijast. Näiteks Jõgeva peol või üldtantsupeol Tallinnas on tantsukollektiivid kohal juba nädal enne peokontserte. Nädal kulub proovideks. Kohtla-Järvel meil sellist võimalust ei olnud. Rõõmustab aga peo õnnestumine – see emotsioon jääb hinge kauaks ja motiveerib edasi tegutsema. Olen õnnelik, et saan olla rahvatantsujuht!”

Ida-Virumaa tantsu säilitajad ja edendajad kinnitavad, et rahvatantsu traditsioonid on Virumaal elujõulised. Veel sellel suvel, 2. ja 3. juulil saavad Rakvere staadionil kokku meestantsurühmad, kui toimub eelmisel aastal ära jäänud pidu „4 venda”.

Larissa Kaljurand

Fotoallkiri:

Peo pealavastaja Marju Auli fotodel on mõned hetked proovidelt. Selliseid pilte kasutab lavastaja tantsumustrite silumiseks. Fotod Marju Auli arhiivist.

Allikas https://virupanorama.ee/et/archives/9163

Поделиться:
image_print

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован.