Olete vist teadlikud, et välistudengid, kes astuvad Tartu Ülikooli, õpivad eesti keele selgeks ühe aastaga ja jätkavad oma õpinguid juba eesti keeles. Kuidas see võimalik, küsite teie. Miks siis venekeelses koolis ainult 30% põhikooli lõpetajatest suudavad sooritada eesti keele eksami B2 tasemel. Siin ma ei räägi nendest, kes õpivad keelekümbluses – nad kõik saavad hakkama. Vastust teile on väga lihtne – tõhusad keeleõpetamise metoodikad, õpetajad piisaval kogusel ja nii palju eesti keele tunde, kui vaja on selleks, et keele ära õppida. Nii lihtne see ongi. Ja natukene õpilase motivatsiooni, ilma selleta ka eriti kaugele ei jõua.

Tartu Ülikool on äärmiselt kriitiline selle eelnõu suhtes, see on isegi loobunud oma arvamuse andmisest, mis on väga märgiline, ning viitab sellele, et antud eelnõu puhul tegemist on puhtalt poliitilise praakiga. Mul on häbi teie eest, head kolleegid, kes te toetate selle eelnõu vastuvõtmist praegusel kujul. Kui teil oleks soovi teha nii, et igal noorel, kes Eestis elab oleksid võrdsed võimalused heale haridusele ja laitmatu eesti keel nii kõnes, kui kirjas, kõik oleks võimalik teha teistmoodi, mitte kiirustades ja läbi mõeldud.

Tartu Ülikooli peamised murekohad, mis on toodud kooskõlastustabelis on paljuski kattuvad probleemidega, millest ma korduvalt rääkisin meedias – need tugisüsteem, toetusmeetmed, õpetajate koolitamine. Ning minu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas ilma selleta, et leida lahenduse nendele probleemidele, koolitada või ümber õpetada õpetajaid, välja töötada tõhusaid metoodikaid, luua tugisüsteemi HEV-lastele, käivitada mentorlusprogrammi õpetajatele, te kavatsete võtta vastu seadust, mis mõjutab meie laste ja noorte elusid, nende tulevikku. Meie ühist tulevikku.

Maailma kogemus näitab, et segregatsiooni tingimustes ei omanda vähemusgruppide õpilased riigikeelt selle emakeelena rääkijatega samal tasemel.

Juba 2024. aastal esimestena reformi veskikivide alla sattuvate lasteaedade juhid on väga mures. Lasteaedade puhul on probleem kvalifitseeritud ja eesti keelt valdavate õpetajate leidmisega veelgi teravam, kui koolides. Praegugi löövad lasteaedade direktorid häirekella: vajame kiiresti personali! Kes läheb tööle lasteaedadesse? On teil hea lahendus sellele, lugupeetud saadikud? Vaevalt teie ise soovite seda teha.

Keskerakond on teinud sellele eelnõule hoolikalt läbimõeldud ja tarku muudatusettepanekuid, mis aitaksid maanduda riske. Ma ei usu, et keegi teist soovib, et meil Eestis kasvaks koolisüsteemist väljalangenute õpilaste arv ning hariduslike erivajadustega lapsi saaks veel rohkem. Ma kutsun Teid ülesse toetada meie ettepanekuid, mis võimaldab tagada head haridust ja tulevikku kõikidele lastele. Liigume samm sammult ning ärme korraldame eksperimenti, mille tagajärjed võivad olla väga kurvad.