Me kõik oleme kuulnud ja teame nõuandeid, kuidas säilitada tervist. Nende soovituste mõju tervisele on tõestatud, samas nõuab nende jälgimine sageli millestki loobumist (kahjulikud harjumised), piiramist (lemmik magustoit ja/või rasvane praad) ning teatud pingutust (füüsiline aktiivsus, mugavast tugitoolist tõusmine).

Vähi sõeluuringud ei vaja midagi sellist, kui siis ainult mõningast enesedistsipliini – tuleb broneerida aeg ja minna uuringule.

Kuigi sõeluuringud ei aita vältida vähki haigestumist, on tänapäeval algstaadiumis avastatud vähi ravi tulemused kordades paremad kui neljanda staadiumi vähi korral.

Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.

Ka seda oleme kõik kuulnud. Paremaid ravitulemusi ning lootust pikemale elule tahavad kõik, kellel on tulnud terviseprobleemidega arstide poole pöörduda.

Kuid miks siis ikka on meil vähi sõeluuringutega hõlmatus (uuringul käivate inimeste arv) nii madal?

Kas selle põhjus on teadmatus — mis on sõeluuring?

Või on põhjuseks arvamus — mul ei valuta midagi, miks ma peaksin minema?

Ehk ka kahtlus — kas mina olen sihtgrupis?

Mis siis on sõeluuring? See on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.

Sõeluuringu eesmärk on tuvastada inimesed, kellel ei ole sümptome ega kaebusi, kuid kellel on kõrvalekaldeid, mis viitavad konkreetsele vähile või vähieelsele seisundile, ning suunata nad kiiresti diagnoosi saamise ja ravini.

Eestis teostatakse kolme vähipaikme sõeluuringud. Nendeks on rinnavähk, emakakaelavähk ja soolevähk.

2002.a. alustati rinnavähi sõeluuringutega, 2006.a. lisandusid emakakaelavähi sõeluuringud ja 2016.a. soolevähi sõeluuringud. Praegu käivad ettevalmistavad tegevused kopsuvähi sõeluuringute alustamiseks.

Selle perioodi (üle kahekümne aasta) jooksul on sõeluuringud teinud läbi mitmeid arenguid. Lisaks uutele paikmetele, on laiendatud sõeluuringule kutsutute ringi vanuseliste gruppide lisamisega. Alates 2021.a. kutsutakse sõeluuringutele ka ravikindlustamata inimesi.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki.

Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Kaasaegsed rinnavähi ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide elulemust ehk teisisõnu pikendanud patsientide eluiga.

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga  viirusetüved, mida saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov.

Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.

Jämesoolevähi sõeluuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

Euroopa Liidus on soolevähk sageduselt kolmas vähkkasvaja ja vähist tingitud surmade seas tähtsuselt teine surmapõhjus.

Kui soolevähk diagnoositakse varajases (esimeses) staadiumis, on selle 5 aasta või enama elulemus meeste seas 95% ja naiste seas 100%. Neljandas staadiumis aga (mis on ravimatu), on 5 aasta elulemus meeste seas vaid 5% ja naiste seas 10%.

2023. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest:

Rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973.

Emakakaelavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.

Jämesoolevähi sõeluuringule mehed ja naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Kui kuulute sihtrühma, siis ei pea ootama kutset (mis küll saadatekse meeldetuletuseks kõigile kutsututele), vaid registreerige ennast aktiivselt sõeluuringule.

Registreerimise aluseks on patsiendiportaalis www.digilugu.ee olev sõeluuringu saatekiri (Patsiendiportaal →Terviseandmed →Saatekirjad).

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringule aja broneerimiseks helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Registreerida võib ka digiregistratuuri kaudu.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks võtke ühendust oma perearstikeskusega ja registreerige pereõe vastuvõtule.

Tähtius on meeles pidada, et vähk on tavaliselt aeglaselt arenev haigus, seetõttu võivad mitmed neist vähkidest olla tuvastatavad järgmise sõeluuringu või läbivaatuse ajal, seega on vajalik regulaarne sõeluuringus osalemine. Kordusuuringud suurendavad vähkkasvaja avastamise tõenäosust.

Vähi sõeluuringutel osalemise aktiivsus Ida-Virumaal

Lühidalt öeldes – kahjuks kõige madalam võrreldes teiste maakondadega, kõigi kolme vähipaikme lõikes.

Tervise Arengu Instituudi andmetel jõudis Ida-Virumaal 2022.aastal kahe vähipaikme (emakakaela- ja jämesoolevähi) sõeluuringule alla poolte kutsututest (vastavalt 39,9% ja 46.4%). Rinnavaähi sõeluuringule jõudis pisut rohkem kutsutuid – 57,8%.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks jõuab rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule 90% sihtrühma kuuluvatest inimestest.

Selle eesmärgi saavutamiseks on jäänud kaks aastat. Tähtis ei ole eesmärk kui selline.

Tähtis on see, et sõeluuringule minek on lihtne ja ohutu viis midagi konkreetselt ära teha oma tervise heaks.

Hoidke ennast, registreerige ja minge vähi sõeluuringutele. See võib päästa Teie elu.