Loominguliste ühingute tõhus koostöö

Kaks loomingulist MTÜd – Club Patchwork, kes ühendab käsitöömeistreid Narvas ja Jõhvis ning Logovest – Peipsi ja Lohusuu ajalugu säilitav ühing, tõestasid, et ainult koostöös ja tõhusa vastastikuse abistamisega on võimalik teostada huvitavaid projekte. Käsitöömeistrid, kes viljelevad kaltsutehnikat, panid kokku mahuka näituse „Narva promenaad”, mis kaunistab nüüd kuni 20. juunini Lohusuu vabaajakeskust. Näituse avamine oli ajastatud Ida-Virumaa rahvusseltside ümarlaua maikuu väljasõiduistungi toimumise ajale, mil tutvuti ka Logovesti ühingu uue keskusega.

 Käsitöömeistrite ühendus Club Patchwork näitab oma värvikate töödega, kui lai võib olla esmalt lihtsana tunduv kaltsutehnika. Oleme harjunud nägema laatadel või näitustel kaltsuvaipu, aga Club Patchworki meistrid tõestavad, et kangajääkidest on võimalik „joonistada” tuntud inimese portreed või maalilist linnavaadet, lillekompositsiooni või heraldika elemente.
Natalja Kapajeva juhitud käsitööühendus on aktiivne näituste korraldaja, kaltsutehnikas valminud taiesed on olnud silmailuks Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tallinnas ja lausa neljal korral Jõhvis. Ühel Ida-Virumaa rahvusseltside ümarlaua istungil tekkis mõte korraldada näitus ka Lohusuus. Pealegi oli näitus „Narva promenaad” eksponaatidega kenasti täidetud ja Kohtla-Järve ning Sillamäe näitused osutusid väga populaarseteks.

MTÜ Club Patchwork koostas Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupile projektitaotluse, mis suures osas rahuldati. Koostööpartneriks oli mõistagi MTÜ Logovest. Kaasrahastajaks oli projektis Mustvee vallavalitsus ja Lohusuu Huvikeskus. Selleks, et katta puuduolev summa, otsustati kokku viia ümarlaua maikuu väljasõiduistung ja näituse pidulik avamine Lohusuu Huvikeskuses.
Koos näituseeksponaatide ettevalmistamisega tehti Lohusuu Huvikeskuses teise korruse näituseruumides viimast viimistlust, mis oli Mustvee vallavalitsuse ja MTÜ Logovest ühine ettevõtmine.

Natalja Kapajeva rääkis Panoramale: „Tõime välja ligi 40 erinevat tööd. Näitus koosneb nendest töödest, mida valmistasime koroonapiirangute ajal. Siis ei olnud võimalust näitusi korraldada. Oma lapitehnikatöid näitavad viis meistrit: Valentina Pavlova, Julia Rumjantseva, Veera Kirillova, Galina Kozulina. Ka mina näitasin mõnd oma töödest. Mõni aeg tagasi otsustasime, et võtame ette kuulsate naiste ja meeste portreed, kuid „maalimiseks” kasutame mitte värve, vaid erinevates toonides tekstiili. Tegemist pole muidugi täpse kujutusega, kuid kõik kuulsused on täiesti äratuntavad.”

Natalja Kapajeva täpsustas veel, et sellise lapitehnika, mida nimetatakse „kaltsumaaliks”, tõi Venemaalt Eestisse Jõhvi käsitöömeister Galina Kozulina. See on keeruline ja vaevanõudev käsitöötehnika – ühe töö tegemiseks kulub vähemalt neli kuud.

Vahetult enne näituse pidulikku avamist toimus ümarlaua istung, kus arutati taas septembris toimuva rahvussuhete teemadele pühendatud konverentsi ettevalmistust. Toimus ka huvitav ekskursioon MTÜ Logovest uude keskusesse. Kunagi oli nendes ruumides algkool, nüüd valitseb ruumides Logovest, kes sisustas siin muuseumitoa vanausuliste elulaadi teemadel. Logovesti ettevõtmiste „mootoriks” on juba mitmeid aastaid Natalja Tumanova. Natalja elulugu on tihedalt seotud Lohusuuga, sest seal elasid lausa kuus tema esivanemate põlve. Natalja Tumanova vanaisa Joosep Kivi oli sealkandis vallavanem. Ühing Logovest korraldab näitusi, avaldab trükiseid, ühingul on oma vokaalansambel ja tantsukollektiiv, tegutsevad erinevad ringid. Suurt rõhku pannakse rahvuslikule käsitööle. Nõnda viis huvi käsitöö vastu kokku kaks ühingut – Logovesti ja Club Patchworki.

Natalja Tumanova on siiralt tänulik Logovesti ühingu liikmetele suure eeltöö, näitusesaali ettevalmistuse ja meeldiva vastuvõtu eest.

Üks ümarlaua liige, Valgevene Kultuuriseltsi BEZ juht Zinaida Klõga jagab suures vaimustuses oma näituse muljeid: „Mind paneb imestama kahe Natalja energia ja töökus. Imestan, millise julgusega võetakse ette uusi projekte. Meie, ümarlaua liikmed, olime esimesed, kes nägime seda originaalset ja kaunist kaltsutehnika näitust. Olen elus palju huvitavaid asju näinud, kuid maale kangajuppidest nägin esimest korda.”

Kapajeva  on saanud kõrghariduse tekstiili alal, ta on 18 aastat töötanud kangakunstnikuna Kreenholmi Manufaktuuris. Natalja juhitud käsitööühing kuulub Eesti Lapitöö Seltsi.

Rahvusseltside ümarlaua esimees Aleksandr Dusman ütles, et kahe daami loomingut saame juba mitmeid aastaid imetleda. „Püüan mitte ühtegi nende näitust vahele jätta. Iga kord imetlen fantaasialendu ja iga korraga kasvavat meisterlikkust. Näeme mitte ainult käsitööd – tegemist on tõelise kunstiga,” märkis Dusman.

Lapipildid on lapitehnikas võrdlemisi uus, kuid juba väga populaarne suund. Ida-Viru käsitöömeistrid kinnitavad oma töödega, et selles tehnikas saab kujutada mida tahes. Näituse „Narva promenaad” järgmine peatuspunkt on Kurtna raamatukogu.

Jana Kuiv
Foto Zinaida Klõga

Allikas https://virupanorama.ee/et/archives/9259

Поделиться:
image_print

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован.