Selles intervjuus käsitleme olulist vaimse tervise teemat, kus õde Anne-Ly Juse jagab oma kogemusi ja vaateid selle kohta, kuidas hoida meie sisemist tasakaalu ning hoolitseda mitte ainult füüsilise, kuid ka vaimse tervise eest. Lisaks räägib ta oma igapäevatööst ja tunnetest, mis tal tekkisid pärast parima õe tiitli saamist iga-aastasel haiglasisesel konkursil.

Kuidas näeb välja vaimse tervise õe tööpäev? Mida täpselt teha tuleb?

Minu tähelepanu keskmes on iseseisvate patsiendivastuvõttude läbiviimine ning minu vastutusalas on täiskasvanud patsiendid. Esmane konsultatsioon hõlmab patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamist ja põhjaliku anamneesi (haiguse eelloo) kogumist. See võimaldab luua tervikliku ülevaate patsiendi hetkeseisundist ja vajadustest.

Andes patsiendile teada planeeritavatest diskussioonidest psühhiaatriatiimiga, kooskõlastan järgmise kohtumise aja. Minu töö lahutamatu osa on saadud teabe ja täiendavate andmete dokumenteerimine terviseinfosüsteemist, pidades silmas patsiendi nõusolekut. Koosolekutel meeskonnaga jagades läbi viidud konsultatsiooni üksikasju, arutlen kolleegidega edasise tegevuskava üle. Aruandlus ja kogemuste jagamine võimaldavad kujundada parima lähenemisviisi patsientide teenindamiseks.

Järgmise kohtumise lõppedes tagasiside andmine patsiendile meeskonna otsuste osas ning vajadusel täiendava teabe kogumine. Järgnevate vastuvõttude käigus viin läbi hetkeolukorra analüüsi, hindan ravikuuri sobivust (kui see on ette nähtud) ning koos patsiendiga arutame tema igapäevast toimetulekut.

Minu töö oluline osa on patsiendi nõustamine erinevatel teemadel — olgu selleks elustiil, eneseabimeetodid, ravi ja muud. Lisaks sellele pakun sobivaid informatsioonimaterjale süvitsi uurimiseks.

Tööpäeva lõppu saadab ettevalmistus järgnevate vastuvõttude jaoks, kirjade ja päringute töötlemine ning vajadusel korduvate meeskonnakoosolekute planeerimine. Selliselt täidetakse kogu vaimse tervise õe tööprotsess hoolitsusega patsientide eest ning sooviga osutada kvaliteetset meditsiinilist abi.

Mis on vaimse tervise õe vastuvõtule tuleva patsiendi eripärad? Milliste muredega pöördutakse vaimse tervise õe poole? Milline neist esineb kõige sagedamini?

Patsiendid pöörduvad vaimse tervise õe konsultatsioonile omaalgatuslikult või üldarsti või spetsialisti suunamisel. Pöördumise motivaatorid võivad olla mitmesugused tegurid — meeleolu muutused, ärevus, väsimus, uneprobleemid, valud, samuti mälu raskused ja muud.

Kindlaks teha, milline neist probleemidest on kõige levinum, võib olla keeruline, kuna patsientidel võib esineda korraga mitu seisundit, mis tekitavad muret. Näiteks patsiendil võivad üheaegselt esineda nii ärevuse kui depressiooni sümptomid, pingetunne, unehäired ja üldine väsimus.

Kas vastab tõele, et kui patsient soovib psühhiaatri vastuvõtule minna, peab ta esmalt pöörduma vaimse tervise õe poole? Miks patsient ei saa otse arsti juurde suunduda?

Jah, meie meeskonnas on tõepoolest selline struktuur paika pandud, kus esmane patsiendi konsultatsioon toimub vaimse tervise õe juures. Patsiendi vastuvõtmine vaimse tervise õe poolt on oluline etapp, kuna on vajalik koguda põhjalik anamnees, mis aitab mõista patsiendi probleeme ning tema igapäevaelu. Seejärel järgneb meeskonna sisearutelu, mille käigus kavandatakse edasisi vastuvõtte ja korraldatakse tegevusi.

Eestis valitseb psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede põud. Ida-Virumaal on see probleem samuti terav. Kuidas sulle tundub, kas vaimse tervise õdede koolitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses aitaks siluda probleemi teravaid otsi? Kuidas saaks seda eriala atraktiivsemaks muuta?

Jah, selline lähenemine võib aidata selle probleemi leevendada. Vaimse tervise küsimused on alati aktuaalsed diskussiooniks, kuid võib-olla on vaja rohkem teavet vaimse tervise õdede rolli kohta. See võib suurendada huvi selle eriala vastu ja vähendada personalipuudust.

Oled sellel aastal saavutanud IVKH parima õe tiitli. Missugused tunded ja emotsioonid sul tekkisid? Kas uudis tuli ootamatusena? Kuidas saada parimaks õeks?

Tiitli «parim õde», mis mulle sellel aastal omistati, oli tõepoolest ootamatu üllatus. Esialgne ärevus asendus kiiresti sügava tänutundega. Selget retsepti, kuidas saada parimaks õeks, pole. Kõige olulisem on soov aidata patsiente ning töötada koos kolleegidega harmoonilises meeskonnas. Olemus seisneb selles, et isegi rasketel päevadel täidetakse oma tööd täieliku pühendumuse ja pühendumisega.

Mida saaksid inimestele soovitada vaimse tervise hoidmiseks? Kas rahustite võtmisele on tõhusaid alternatiive?

Tuleks erilist tähelepanu pöörata lõõgastusele ja puhkusele, kuna sageli võivad intensiivne töökoormus (tööl või kodus), kõrged enese seatud standardid ja piiratud aeg taastumiseks soodustada stressi, väsimust ja muid negatiivseid seisundeid. Oluline on pöörata tähelepanu oma huvidele ja hobidele. Eriline tähtsus on suhtlemisel sõprade ja lähedastega. Õige toitumine, füüsiline aktiivsus ja regulaarne uni mängivad olulist rolli vaimse tervise säilitamisel. Raskuste ilmnemisel tuleks hoolikalt läbi vaadata oma igapäevane rutiin ning vajadusel teha kohandusi.

Muretsemise leevendamiseks võib kasutada mitmekesiseid eneseabimeetodeid: hingamisharjutusi, lõõgastusülesandeid ning tööd ärevate mõtetega (näiteks meetod «planeeritud muretsemine»), tähelepanu ümbersuunamist, käitumise ja keskkonna muutmist.

Unekvaliteeti on võimalik parandada erinevate lõõgastumis- ja rahustamismeetoditega, näiteks õhtused jalutuskäigud, soojad vannid, raamatute lugemine, rahuliku muusika kuulamine jms. Iga inimene võib valida endale sobivad tegevused, mis aitavad lõõgastuda ja taastuda.

Väga oluline on järgida rangelt arsti soovitusi rahustavate ravimite kasutamisel, tagamaks nende ohutu ja efektiivne tarvitamine.