Правила обращения с городскими отходами Силламяэ (проект)

 Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, „Jäätmeseaduse“ § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2, „Pakendiseaduse“ § 15  lõike 1 ning Keskkonnaministri 3. juuni 2022. a määrusest nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõigete 4 ja 11 alusel.

 

  1. peatükk

ÜLDSÄTTED

  • Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
  • Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse Sillamäe linna haldusterritooriumil.
  • Eeskirja rakendatakse kooskõlas „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“, „Jäätmeseaduse“, „Pakendiseaduse“, „Riigihangete seaduse“ ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.
  • Eeskirja eesmärk on säilitada Sillamäe linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sortimist ja taaskasutamist.
  • Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.
  • Sillamäe linnas korraldab jäätmehooldust, sealhulgas „Jäätmeseaduse“ alusel korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamist, selleks vastavate haldusaktide andmist ja jäätmevaldajate registri pidamist ning täidab kohalikule omavalitsusele seadusega pandud jäätmehoolduse järelevalve ülesandeid Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kui ülesanne ei ole seaduse järgi Sillamäe Linnavolikogu ainupädevuses.
  • Eeskirja mõistete defineerimisel lähtutakse „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses“, „Jäätmeseaduses“, „Pakendiseaduses“ ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
  1. peatükk

JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS

  • Jäätmehoolduse üldnõuded
  • Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmed, mille tekkimist ei ole võimalik vältida ning uuesti kasutusele võtta (taaskasutus või ringlussevõtt), tuleb nõuetekohaselt kõrvaldada.
  • Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.
  • Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda Keskkonnaministri juuni 2022. a määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 2 lõikes 3 välja toodud jäätmeliigid. Liigiti kogutud jäätmed tuleb käidelda kooskõlas eeskirja nõuetega. Iga jäätmeliigi kogumise ja äraandmise nõuded on käsitletud käesolevas eeskirjas.
  • Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad „Jäätmeseaduse“ §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.
  • Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt. Nõudmisel on toitlustusettevõte kohustatud esitama sellekohase aruandluse linnavalitsusele.
  • Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.
  • Seaduses näidatud jäätmekäitlustegevusteks peab jäätmeid käitleval isikul või jäätmetekitajal olema vastav keskkonnaluba (jäätmeluba või kompleksluba) või tegevuse registreering. Ilma vastava õiguseta on jäätmete käitlemine keelatud.
  • Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.
  • Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse. Taaskasutamisele suunatavaid jäätmeid on lubatud ladustada kuni kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada üle aasta.
  • Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
  • Jäätmekäitluskohas tuleb rakendada kõiki meetmeid, et vältida jäätmete käitlemisest keskkonnale ja tervisele tulenevat võimalikku ohtu ja negatiivset mõju. Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada.
  • Infot jäätmete kogumiseks mõeldud kogumiskohtade asukohtade, lahtiolekuaegade ja vastuvõetavate jäätmeliikide kohta ning saab Sillamäe linna veebilehel.
  • Jäätmete kogumise ja vedamise nõuded
  • Jäätmed, mida kogutakse mahutitega, tuleb panna kogumismahutisse. Jäätmete mahutitesse tuleb paigaldada jäätmed, mis on ette nähtud konkreetse kogumismahuti jaoks.
  • Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Kergesti riknevad (nt biolagunevad jäätmed), halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
  • Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
  • ohtlikke jäätmeid;
  • lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
  • tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40 oC kuuma tuhka;
  • vedelaid jäätmeid;
  • käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid;
  • probleemtooteid;
  • ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  • aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, kogumismahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  • nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
  • taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt (va juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud nt märgunud vanapaber jms);
  • erikäitlust vajavaid jäätmeid.
  • Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale.
  • Jäätmeid vedav jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. 
  • Jäätmeveokid peavad vastama prügikogumissõidukitele kehtestatud standardile, olema kinnised ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga või lahtised jäätmeveokid suurjäätmete ning ehitusjäätmete vedamiseks kui tagatakse, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.
  • Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule. Ajutiselt paigaldatud suurjäätmed tuleb ära viia või korraldada utiliseerimine 1 päeva jooksul.
  • Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Paberi ja papi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks ning lähtuma peab jäätmehierarhiast ja võimalusel eelistama nende ringlusse suunamist läbi liigiti kogumise. Sillamäe linna haldusterritooriumil on keelatud põletada ehitusprahti, olme- ja tööstusjäätmeid, kulu või teha lõket ilma linnavalitsuse või Ida-Eesti Päästekeskuse kooskõlastuseta. Erandiks on aiandusühistute territoorium, kus jälgides tuleohutuse nõudeid ja häirimata naabreid on vaikse ja niiske ilmaga lubatud kinnistu piires põletada hagu ning kuivi oksi.
  • Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Avaliku ürituse korraldaja:
  • vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest;
  • on kohustatud varustama ürituse toimumise ala piisaval arvul kogumismahutitega, mis võimaldab jäätmete liigiti kogumist;
  • peab rakendama jäätmete liigiti kogumist. Avalikul üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt samu jäätmeliike, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud;
  • peab rakendama meetmeid, mis aitavad vältida jäätmeteket ning võimalusel kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduskasutatavaid joogitopse- ja taldrikuid);
  • peab rakendama meetmeid vältimaks jäätmetest häiringute tekkimist ja levikut nii ürituse alal kui sellega piirnevatel aladel.
  • Avalikus rannas peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist ja vältida kaskkonnareostuse ohtu. Tagatud peab olema vähemalt segaolmejäätmete ja pakendijäätmete kogumine.

 

  • Jäätmete käitlemise eest vastutav isik ja jäätmevaldaja kohustused

 

  • Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.
  • Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale.
  • Jäätmevaldaja on kohustatud:
  • sortima ja liigiti koguma tema valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  • kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
  • vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  • mitte andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub selleks vajalik vastuvõtmise ja käitlemise õigus;
  • mitte paigaldama tekkinud jäätmeid väljapoole kinnistu piire ega teisaldada ühelt kinnistult teisele, välja arvatud eeskirjas lubatud juhtudel;
  • omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuete kohaseid mahuteid, segaolmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotte) ning mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
  • hoidma jäätmeid viisil, mis ei tekitaks keskkonnahäiringut (nagu hais, tolm, müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumist) ega põhjustaks ohtu;
  • tagama mahuti kättesaadavuse ja kinnistusisese juurdesõidu korrashoiu tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmekäitluslepinguga ei nähta ette teisiti (kui mahuti paikneb linnavalitsuse loal linna maal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja);
  • oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmete koristama juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat.
  • Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, aiandusühistu, garaažiühistu, hooneühistu) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest.
  • Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust.
  • Kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks, võib linnavalitsus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist, mis vastab jäätmeseadusele.
  • Jäätmekäitluskohti käitavatel juriidilistel isikutel on kohustus hoida korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed ning vältida nendel rajatistel keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus, teket või jäätmete tuulega laialikandumist.
  • Kaubandusettevõtetel, ametiasutustel ja teenindusettevõtetel on kohustus vähemalt lahtioleku ajaks paigaldada visuaalselt keskkonda sobivad kogumismahutid (urnid) hoone sissepääsude juurde ning organiseerida ka nende õigeaegne tühjendamine ja vastutada nende ümbruse korrashoiu eest.
  • Linnavalitsusel on kohustus paigaldada urnid üldkasutatavates kohtades (parkides, parklates, ühissõidukite peatustes jne).

 

  1. peatükk

NÕUDED KOGUMISMAHUTILE JA SELLE PAIKNEMISELE

 

  • Tehnilised nõuded kogumismahutile

 

  • Kogumismahuti eeskirja mõistes on kaanega suletav mahuti või suletud kilekott, milles antakse jäätmed nende vedamiseks üle. Kogumismahutina ei käsitleta eeskirja §-s 8 sätestatud prügiurne.
  • Kogumismahuti peab olema terve, puhas, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Kogumismahuti maht peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegelike jäätmetekkemahtudega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. Kogumismahuti puhastamise ja korrashoiu tagab kogumismahuti valdaja.
  • Nõuetele vastavateks loetakse kogumismahutid, mida saab äraveoks jäätmeveokile laadida koos jäätmetega või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega. Nõuetele vastavad kogumismahutid on järgmised:
  • suletavad käsitsi teisaldatavad ratastel plastmassist ja metallist kogumismahutid (80 kuni 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada ja mis vastavad EVS-EN 840-1:2012 standardile;
  • 1500- kuni 4500-liitriseid kaanega suletavad metallist mahutid, mida on võimalik tõstemehhanismidega jäätmeveokisse tühjendada või toimetada käitluskohta;
  • maasse paigaldatud sügavkogumismahutid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada ja mis vastavad EVS-EN 13071-2:2008+A1:2013 standardile;
  • presskonteinerid;
  • erandkorras kuni 30-liitrised jäätmekotid.
  • Biojäätmete kogumiseks sobilik konteiner on kuni 240 l.
  • Kergesti riknevad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit. Kogumismahuti peab tagama jäätmete kogumise nende levikut takistaval moel, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil ja vältima lekete tekkimist.
  • Kogumismahuti, mille seisukord on ohtlik või mis ei ühildu jäätmevedaja laadimis- või veotehnikaga või mis sisaldavad kogumismahuti märgistusele sobimatut jäädet, on jäätmevedajal õigus jätta tühjendamata ning kogumismahuti tühjendamise peab tagama selle omanik või valdaja.

 

  • Nõuded kogumismahuti märgistusele

 

  • Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse eest.
  • Kogumismahutid peavad eri liiki jäätmete kogumiseks olema tähistatud erinevete värvide (võimalusel sortimismääruses toodud eelistatud värvilahendustega) või nähtavas kohas kleebiste, kirja või muu märgistusega, mis kirjeldab kogumismahutisse kogutavat jäätmeliiki. Kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.
  • Taaskasutusorganisatsiooni paigutatud kogumismahutile tuleb lisaks eelmärgitule kanda taaskasutusorganisatsiooni sümboolika, kontaktandmed ning jäätmete sortimise lühijuhend.

 

  • Nõuded kogumismahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

 

  • Kogumismahuti tuleb paigutada sellele kinnistule, kus jäätmed tekivad või kinnistule, mille omanikuga on asjakohane kokkulepe. Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 1 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 8 m kaugusel majade rõdudest ja akendest. Kogumismahutite paiknemine kinnistul kooskõlastatakse linnavalitsusega, 1940.-1950. aastate hoonestusalal on mahuteid lubatud paigaldada ainult hoovialadele.
  • Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit ja mahuti on hõlpsasti käsitsi teisaldatav.
  • Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
  • Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse mahuti paiknemiskohast.
  • Kogumismahuti tühjendamiseks (sh korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti tühjendamiseks) on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti jäätmeveo päeval kella 6.00-ks paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumismahuti ei tohi häirida liiklust. Muud kogumismahuti tühjendamisega kaasnevad erisused, sealhulgas jäätmevedaja pääs jäätmevaldaja kinnistule ning teenuse osutamise tingimused, kui kogumismahuti kaugus jäätmeveoki peatumiskohast on pikem kui 10 meetrit, määratakse jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepinguga.
  • Välitingimustes paiknev jäätmekott peab olema kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. Jäätmevedajale üleandmiseks rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kord.
  • Lukustatavas jäätmemajas paiknevale kogumismahutile tuleb selle tühjendamiseks tagada jäätmevedajale juurdepääs. Tühjenduspäeval tuleb kogumismahuti paigutada kokkulepitud ajaks vastavalt lõikele 2 jäätmevedajale kättesaadavasse kohta või tellida jäätmevedajalt asjakohane lisateenus, milles lepitakse kokku jäätmekäitluslepingus.
  • Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.
  • Ühist kogumismahutit on lubatud kasutada üksnes aiandusühistus või kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühise mahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja, linnavalitsuse ja jäätmevedajaga. Ühise kogumismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad linnavalitsusele ühise taotluse. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib linnavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste ja tühjendamissageduste osas. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad.
  • Korterelamutega aladel tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal.
  • Tee mahuti juurde peab olema kõva kattega, piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest ja jääst puhastatud ning vaba muudest transporti takistavatest esemetest. Kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui kogumismahuti paikneb ametiasutuse loal riigile või linnale kuuluval maal, tagab territooriumi korrashoiu kogumismahuti valdaja. Kui jäätmevedu on jäänud toimumata või kui kogumismahuti paiknemiskoht on prahistatud jäätmevedaja süül, on kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdepääsutee kohustatud koristama jäätmevedaja.
  • Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja või jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas.
  • Ligipääs kogumismahuti hoidlasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi ning varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
  • Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta.
  • Kogumismahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama viivitamatult alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud mahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid mahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

 

  • Prügiurn

 

  • Prügiurn on linna avalikus ruumis olev kuni 100-liitrise mahutavusega kogumismahuti, mis on kergesti tühjendatav ning võimalusel kaane või sellise tootelahendusega, mis hoiab ära prügiurni pandud jäätmete tuulega laialikandumise ning jäätmete laiali kandmise lindude ja loomade poolt.
  • Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele paigaldavad kinnistu omanikud või linnavalitsus jäätmete kogumiseks prügiurnid ning tagavad nende hoolduse ja regulaarse tühjendamise.

 

  1. peatükk

KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

 

  • Korraldatud jäätmeveo ulatus

 

  • Sillamäe linna haldusterritoorium on tervikuna üks korraldatud jäätmeveo piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele ning vastavalt jäätmeseadusele loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
  • Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, ja jäätmevaldaja, kes on vastavalt käesolevale eeskirjale erandkorras teatud tähtajaks loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.
  • Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avalik üritus ja koosolek, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ja rannas ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine. Avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid kodumajapidamisest ning ettevõtlusest.
  • Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid:
  • segaolmejäätmed;
  • paber ja kartong;
  • biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
  • Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks linnavalitsuse poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Kui linnavalitsus ei ole „Riigihangete seaduses“ sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

 

  • Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 

  • Jäätmevaldaja võib linnavalitsuselt taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
  • Taotluses märgitakse:
  • andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekke koha kohta;
  • põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
  • tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest.
  • Taotlusele lisaks esitab jäätmevaldaja tõendi elektrienergia mittetarbimisest jäätmetekkekohas taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kalendrikuu kohta ning tõendi vee mittetarbimisest jäätmetekkekohas taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kalendrikuu kohta.
  • Linnavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel maksimaalselt kuni korraldatud jäätmeveo õiguse perioodi lõpuni.
  • Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
  • linnavalitsuse pädev ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ning kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;
  • linnavalitsuse pädev ametnik kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;
  • jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus;
  • otsustusse märgitakse jäätmevaldaja lugemine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning vabastamise periood;
  • taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kolmkümmend päeva.
  • Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
  • Jäätmevaldaja, kes on erandkorras loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise ja kinnistu kasutamise kohta.
  • Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest lõpeb tähtaja möödumisel. Linnavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:
  • jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotluses valeandmeid;
  • jäätmevaldaja avaldab selleks kirjalikult soovi;
  • vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud;
  • jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt eeskirja § 10 lõikes 7 nimetatud selgitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud selgitus valeandmeid.

 

  • Nõuded jäätmeveole

 

  • Jäätmevedu peab toimuma jäätmeveoks määratud ajal ning viisil, mis ei kahjusta isikute õigusi ega keskkonda.
  • Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedamine on keelatud kella 22.00-st kuni 06.00-ni kui õigusaktidega ei nähta ette teisiti.
  • Erandkorras ja põhjendatud juhtudel võib jäätmete vedu linnavalitsuse kirjalikul loal toimuda linnavalitsuse määratud ajal, mis erineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast.
  • Korraldatud jäätmevedu peab toimuma vastavalt jäätmevaldajale teatavaks tehtud veograafikule. Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
  • Jäätmeveo käigus peab jäätmevedaja koristama kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmeveokist pudenenud jäätmed.
  • Liigiti kogutavaid jäätmeid tuleb vedada teistest jäätmeliikidest eraldi või viisil, et erinevate jäätmeliikide jäätmed ei seguneks ning jäätmeid on võimalik asjaomasele jäätmekäitlejale liigiti üle anda.
  • Jäätmevaldaja, kes eeskirjas sätestatud alustel transpordib oma jäätmed jäätmekäitluskohta ise, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja eeskirjaga jäätmeveole kohalduvaid reegleid.
  • Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama linna teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

 

  1. peatükk

JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE NÕUDED

 

  • Segaolmejäätmete kogumine

 

  • Segaolmejäätmete kogumine ja äravedu toimub korraldatud jäätmeveo raames. Segaolmejäätmeid saab üle anda ka Sillamäe jäätmejaamas.
  • Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mida ei ole nimetatud eeskirja § 3 lõikes 3.
  • Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on vähemalt üks kord 4 nädala jooksul, maksimaalne tühjendussagedus on kaks korda nädalas, olenemata kasutatava mahuti suurusest.

 

  • Paberi ja kartongi kogumine

 

  • Paber ja kartongjäätmed (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames, avalike kogumispunktide kogumismahutitesse või viia Sillamäe jäätmejaama.
  • Elamumaa sihtotstarbega kinnistul või kinnistu osal peab olema eraldi paberi ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist. Muudel juhtudel peab kinnistul olema paberi ja kartongi mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 25 kg.
  • Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui paberit ja kartongi. Mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist ja vältida keskkonnareostuse ohtu.

 

  • Pakend ja pakendijäätmed

 

  • Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.
  • Pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb vältida liigiti kogutud või pakendmaterjali kaupa sorditud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete ja pakendimaterjalidega.
  • Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
  • Pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutitesse on peale pakendi ja pakendijäätmeid muude jäätmete ladustamine keelatud. Avalikesse pakendikonteineritesse pakendi ja pakendijäätmete ladustamine on tasuta.
  • Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.
  • Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:
  • vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega;
  • hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad, tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;
  • tagama, et kaanega, luugiga vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele, eakatele ning puuetega isikutele;
  • vältima kogumismahuti ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma mõõtmete ja/või mahuti täitumisese tõttu võimalik mahutisse paigutada;
  • korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendimahutist kui selle ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendimahutid on olnud üle täitunud;
  • tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi;
  • võtma lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis, see nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile;
  • teavitatama müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega käesoleva lõike punktis 7 näidatud tagasivõtmise kohast ning andma infot jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta;
  • postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
  • Pakendi ja pakendijäätmete kogumine elanikkonnalt toimub avaliku pakendijäätmete kogumispunktide võrgustiku kaudu. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise võib tellida eraldi teenusena vastavat jäätmeluba omavalt ettevõtjalt.
  • Pakendimahutil peab olema kirjas kasutajale nähtavas kohas ja selgelt loetavalt, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav juhend, pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendimahutit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed.
  • Pakendijäätmete avalikud kogumismahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud „Pakendiseaduses“ sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine. Igas kogumiskohas kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad linnavalitsusega kogumispunktide asukohad ning sõlmivad linnavalitsusega lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid ja vajadusel muud olulised tingimused.
  • Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine. Kui kogumismahutite tühjendamissagedus ei ole piisav ületäitumise vältimiseks, peab pakendijäätmete kogumise ning taaskasutuse eest vastutav juriidiline isik täiendama veograafikut lisatühjendustega.
  • Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m².
  • Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m², võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

 

  • Biojäätmete kogumine ja käitlemine

 

  • Liigiti kogutud ja linna haljasalade biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt) ei ole lubatud segada teiste jäätmetega ja need tuleb vedada asjakohase loaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal. Kinnisel territooriumil tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
  • Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid (kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt) tuleb koguda liigiti ning viia Sillamäe jäätmejaama või kompostida tekkekohas ainult selleks ettenähtud kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites) või anda üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale.
  • Biojäätmetega koos võib tekkekohalt koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavatele Euroopa või samaväärsetele riiklikele standarditele.
  • Eramutes tekkinud toidujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piirides ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus.
  • Biolagunevate jäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmed. Biolagunevaid jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete mahutisse.
  • Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.
  • Komposteeritav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu teket ja levikut.
  • Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Heitvee kogumis- ja settekaevude setted ning käimlajäätmed tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid vähemalt kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. Linnavalitsuse nõudmisel tuleb nimetatud dokumendid esitada. Heitvee kogumiskaevu, sealhulgas välikäimla omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
  • Reoveepuhasti jääkmuda tuleb kompostida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud kohta.

 

  • Plastijäätmete kogumine

 

Plastijäätmed (nt plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 

  • Metallijäätmete kogumine

 

  • Metallijäätmed (metallist nõud, torustiku osad, ehituses tekkinud metalliosad jms) tuleb koguda eraldi muudest jäätmetest ning üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või viia Sillamäe jäätmejaama või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Metallijäätmeid ei tohi anda üle tegevusluba mitte omavale isikule.
  • Metallijäätmete kokkuostmise piirang on sätestatud „Jäätmeseaduse“ § 105.

 

  • Klaasijäätmete kogumine

 

Klaasijäätmed (nt. klaasist lambikuplid, klaasnõud, lehtklaas jms, aga mitte klaaspakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Klaaspakendi mahutisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

 

  • Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumine

 

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (nagu pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed) tuleb viia Sillamäe jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

 

  • Puidujäätmete kogumine

 

Puidujäätmed (nt värvimata, immutamata ja lakkimata puit, nagu lõikelaud, puulusikas, võinuga, pudrunui, väike pink või tool, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud puidujäätmed) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

 

  • Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine

 

Tekstiili- ja rõivajäätmed (näiteks korduskasutuseks kõlbmatud rõivad ja tekstiil jms, aga mitte tekstiilpakendid) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia Sillamäe jäätmejaama, taaskasutuskeskusesse või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 

  • Suurjäätmete kogumine

 

  • Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms.
  • Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
  • Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama, või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada jäätmevedajaga kokku lepitud kohta (kogumismahutite lähedal), kui jäätmevaldaja korraldab nende äraveo 1 päeva jooksul.

 

  • Probleemtoodete jäätmete kogumine

 

  • Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
  • Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikajäätmete kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Probleemtoodete jäätmete kogumisringid toimuvad Sillamäe linna haldusterritooriumil vähemalt kolm korda aastas. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
  • Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
  • Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia Sillamäe jäätmejaama, patareide kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas „Jäätmeseadusega“. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
  • Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas „Jäätmeseadusega“. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.
  • Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas „Jäätmeseadusega“ või asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.
  • Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega.
  • Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse
  • Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210×297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

 

  • Ohtlike jäätmete kogumine

 

  • Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
  • Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
  • Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, kemikaalid, aerosoolid ning elavhõbelambid ja –kraadiklaasid ja muud tooted, mille pakendil on vastavasisuline märge) tuleb viia Sillamäe jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule. Kõlbmatuid ravimeid peavad tarbijatelt vastu võtma vastavat jäätmeluba omavad isikud ja üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek. Ohtlike jäätmete kogumisringid toimuvad kogu Sillamäe linna haldusterritooriumil vähemalt kolm korda aastas.
  • Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed saavad elanikud anda tasuta ära Sillamäe jäätmejaamas. Sillamäe jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid ainult Sillamäe linna elanikelt.
  • Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
  • Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava jäätmeloa või keskkonnaloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
  • Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
  • Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
  • Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
  • Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

 

  1. peatükk

TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE

KÄITLEMISE KORD

 

  • Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed

 

  • Käesolevas paragrahvis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisas toodud jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).
  • Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.
  • Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas, st tervishoiuasutus peab tagama vajalike pakendite olemasolu igas jäätmetekkekohas ning tekkinud jäätmed tuleb toimetada tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse.
  • Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  • bioloogilised jäätmed;
  • teravad-torkivad jäätmed;
  • nakkusohtlikud jäätmed;
  • laboratooriumide jäätmed;
  • ravimijäätmed;
  • radioaktiivsed jäätmed;
  • muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.
  • Tervishoiujäätmed tuleb hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas, millele on kehtestatud vastavad nõuded. Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist. Ruum peab olema lukustatav, ventileeritav ja ruumis tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
  • Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
  • Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.
  • Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
  • Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
  • Loomsed jäätmed, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse.
  • Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis või veekaitsevööndis.
  • Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.
  • Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale (Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“) ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.
  • Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.
  • Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
  • Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.
  • Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.
  • Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
  • Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

 

  1. peatükk

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED

 

  • Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded

 

  • Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas.
  • Ehitus- ja lammutuspraht jaguned tava- ja ohtlikeks jäätmeliikideks vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisale.
  • Ehitus- ja lammutusprahi valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
  • Sillamäe linna haldusterritooriumil tekkinud ehitus- ja lammutuspraht taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas käitlusettevõttes.
  • Ehitus- ja lammutusprahti vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis.
  • Ehitus- ja lammutusprahti ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või registreering.
  • Ohtliku ehitus- ja lammutusprahi üleandmisel peab jäätmetekitaja ja/või üleandja lisaks jäätmeloale või keskkonnakompleksloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
  • Ehitus- ja lammutusprahi valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  • vältima ja vähendama jäätmete teket;
  • rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusprahi liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  • koguma jäätmeid viisil, mis välistaks nende sattumise keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääsu jäätmetele;
  • korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusprahi puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  • rakendama kõiki võimalusi ehitusprahi taaskasutamiseks;
  • võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusprahi paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
  • valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
  • kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise koha tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  • tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud konteinerid ehitusprahi, olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  • teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva eeskirja nõuetest;
  • kooskõlastama linnavalitsuse pädeva ametnikuga ehitusprahi käitlemine kui ehitamise käigus tekib ehitusprahi üle 10 m3.
  • Ehitus- ja lammutuspraht tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  • puit;
  • kiletamata paber ja papp;
  • metall (eraldi must- ja värviline metall);
  • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  • raudbetoon- ja betoondetailid;
  • tõrva mittesisaldav asfalt;
  • Juhul, kui ehitus- ja lammutusprahi tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.
  • Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutuspraht, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
  • Mahukas ehitus- ja lammutuspraht, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile selle hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukas ehitus- ja lammutuspraht on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
  • Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või Sillamäe Linnavolikogu 26. mail 2009. a. määrusega nr 126 kehtestatud „Sillamäe linna heakorraeeskirja“ ja käesoleva eeskirja alusel territooriumi haldaja ja linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga kooskõlastatult.
  • Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Puhas puit tuleb suunata korduskasutusse, taaskasutusse või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusprahina.
  • Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
  • Ohtlik ehitus- ja lammutuspraht on ehitamisel või lammutamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlik ehituspraht määratakse Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Ohtliku ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad:
  • asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
  • värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  • naftaprodukte sisaldavad jäätmed — tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  • saastunud pinnas.
  • Ohtlik ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ tingimustele.
  • Ohtliku ehitus- ja lammutusprahi konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
  • Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
  • Ohtliku ehitus- ja lammutusprahi valdaja vastutab selle ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
  • Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikku ehitus- ja lammutusprahi, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
  • Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed:
  • jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi;
  • pinnasetööde mahtude bilanss;
  • selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  • ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad;
  • jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
  • Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes esitatakse linnavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend linnavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või — teatise esitamist ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuidas neid kasutatid, kuhu või kellele need üle anti, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.
  1. peatükk

JÄRELEVALVE KORRALDUS JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLE

 

  • Järelevalve teostamine ja vastutus

 

  • Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsuse poolt volitatud ametnikud käesolevas eeskirjas, „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses“, „Jäätmeseaduses“, „Pakendiseaduses“ ja „Keskkonnajärelevalve seaduses“ sätestatud korras.
  • „Jäätmeseaduse“ § 1207 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Sillamäe Linnavalitsus.
  • Linnavalitsus teostab järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle kooskõlas pakendiseaduse nõuetega.
  • Linnavalitsus kontrollib käesoleva eeskirja täitmise nõudeid ning Sillamäe linna haldusterritooriumil jäätmevaldajate jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu füüsilistel ja juriidilistel isikutel.
  • Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

 

  • Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise kord

 

  • Jäätmete käitlemise ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise põhimõtted on määratletud „Jäätmeseaduse“ §-s 128.
  • Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
  • Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
  • Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.
  • Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

 

  1. peatükk

SILLAMÄE LINNAS ASUVATE JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE

JÄRELHOOLDUSE NÕUDED

 

  • Jäätmekäitluskoht ja järelhoolduse nõuded

 

  • Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete käitlemiseks, sh taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
  • Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
  • Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
  • Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
  • Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
  • Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
  • Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
  • Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 

  1. peatükk

JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE JA SORTIMISE ARENDAMISE NÕUDED

KOOS TÄHTAEGADEGA JÄÄTMELIIKIDE KAUPA

 

  • Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

 

  • Jäätmete taaskasutamise sihtarvud tulenevad „Jäätmeseaduse“ § 1363 lõikedes 1 ja 2.
  • Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita vähemalt 90% jäätmevaldajatest korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina taaskasutusse vähemalt 55% ulatuses linnas tekkivate olmejäätmete kogumahust 1. jaanuariks 2025. aastaks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.
  • Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavus jäätmevaldajate vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.
  • Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 20 massiprotsendi ning edendada liigiti kogumist tekkekohal või kompostimist. Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumine või tekkekohal ringlussevõtt algab alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
  • Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on koguda jäätmeid jäätmemajas (tulevikus jäätmejaamas), teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.
  • Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

 

  • Jäätmehoolduse arendamine

 

  • Jäätmehoolduse arendamist linnas korraldab linnavalitsus koostöös jäätmevedaja ja taaskasutusorganisatsioonidega.
  • Linna territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad linnavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldab linnavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks linna jäätmehoolduse arendamisele.
  • Jäätmehoolduse arendamise eesmärgil on linnavalitsusel õigus esitada päringuid jäätmetekke ja jäätmete käitlemise tingimuste, s.h tulemuste osas kõikidele linna haldusterritooriumil elavatele ja tegutsevatele isikutele.

 

  • Rakendussätted

 

  • Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavolikogu 28. veebruari 2006. a määrus nr 13-m „Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri“.
  • Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.

 

LvK Sillamae linna jaatmehoolduseeskiri_EELNOU 12.10.2022

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *